- Kaur Garšnek: Seitsmes Hea Uus Heli oli hea ja uus
- Kaur Garšnek: Kumu ÖÖ formaat seab artistidele kõrgemaid nõudmisi
- Aleksander Yostafa: Eriti kurva nimega ansambel
- Mart Niineste: Opium Flirti jaoks on plaat punkt peatükile
- Holger Loodus: Eesti indiime ÖÄKi ängist on saanud õnn
- Kaur Garšnek: Cluster - kahvatu, kuid ajakohane
- Berk Vaher: Plixid axioonis
- Aleksander T.Yostafa: Saksa ristiisad - Cluster
- Valner Valme: Üks, kaks, kolm, neli, algab Hea Uus Heli
- Kaur Garšnek: Aivar Tõnso: oluline on stiilipiirideta mõtlemine
- Tõnu Kaalep: Maa-aluseid signaale
- Siim Nestor: Öösel Kumus
- Berk Vaher: Kumu Öö staariks oli publik
- Nataly Koppel: "Kumu ÖÖ" – muusikagurmaanide kogunemispaik
- Merlyn Uusküla, Andri Maimets: Muusikaline ööamps
- Berk Vaher: Kosmiline eksoot muusikalisel metsateel
- Erik Morna. Jah, härra Wobble
- Nataly Koppel: Soome artist Jimi Tenor: "Ma pole hitisepp. Muusikal peab olema mõte, sügavus."
- Valner Valme: Kumu ÖÖ toob Jimi Tenori
- Kaur Garšnek: Omadega kluppi ja rappa
- Kaur Garšnek: Kokkupõrked ja kooskõlad
- Tauno Maarpuu: Psühhedeelia looriga heavy-mehed (Valitud helid 2006)
- Mart Niineste: Kolmanda planeedi saladus (Valitud helid 2006)
- Aleksander T. Yostafa: Rütmikunni meistriklass (Valitud helid 2006)
- Berk Vaher: HUH miksis maitseäärmusi
- Valner Valme: Aasta parim kontsert: Animal Collective
- Tõnis Kahu: Loomaaed läbi lillede
- Valner Valme: Animal Collective kimab ringi öises džunglis, kusagil planeedi nurga taga
- Siim Nestor: Ennekuulmatud laulud loomadest
- Taavi Laatsit. Väändunud elektroartistid öises Kumus
- Tristan Priimägi: Elektrooniline laulu- ja tantsupidu
- Valner Valme: Elekter Kumu öös: Plaid, Jamie Lidell jt
- Valner Valme: Kosmos metsas, Animal Collective siin
- Siim Nestor: Eemal helisev muusika
- Aleksander T. Yostafa: Neoonvigvam ja puruvana.
- Tõnis Kahu: Null ja tolerants
- Ants Tõnisson: Head uut heli jahtimas
- KO: Geisha shokolaad, electric dragon 80000V ja kk.null
- Erkki Luuk: Uus "Hea uus heli"
- Andres Lõo: Noor Eesti muusika plahvatab!
- Kerttu Kongas: Elektrooniline reaalsus - HUH! 2004 sügis
- Aivar Tõnso: Elektrooniline ärkab ellu
- Rael Artel: Kaks sõna kahest heliüritusest
- Kiwa: Heli Uus Hea - Ajutantsud alfatasandil
- Mari Peegel: Funkstörung esitleb HUH-il uut albumit
- Erkki Luuk: 1001-1000 1öö%-d.
- Andres Lõo: Jancise naasmine
- Janno Zõbin: Volga šamanistlik techno
- Jaanus Jõgi: HUH festival esitleb: 1öö% Von Krahlis.
- Immo Mihkelson: Uued helid põranda alt
- Deka: Inimrobotite saabumine
- Aivar Tõnso: intervjuu Vladislav Delay'ga 22aprill 2000
|
Kaur Garšnek: Seitsmes Hea Uus Heli oli hea ja uusEesti Päevaleht, 06.10.2008
Kuulata sai muusikat dubstep’ist kodufolgini ja progerokist psühhedeelse popini.
Sel nädalavahetusel toimus viimaseks kuulutatud Hea Uue Heli festival. Teist seda laadi ja sellises ulatuses kontsentreeritud üritust meil praegu ei ole ning selle kadumine jätab vähemalt esialgu meie muusikamaastikku augu.
Festivali avas reedel baaris Juuksur toimunud duo Kulgurid plaadiesitlus. Albumi “Reisimuusika” üllitanud Kulgureid võiks sama hästi nimetada ka Pulsariteks, sest nende läbiv joon on “kosmiline pulseerimine”. Kuid kosmiline pole tingimata külm. Aivar Tõnso kiipidel ning Taavi Laatsit juhtmetel maalisid pildi “soojast objektiivsusest”, milles seaduspärasuste põimumisest tekib ilu, ilust aga elu. Tulemuseks olid meeldivad paralleelid nt Tangerine Dreamiga, kuid hetkiti oleks soovinud lisaks huvitavatele häälutustele kuulda ka mõnda koondavat sõna à la etteaste avaakordika.
Laupäeval oli Mustpeade majas samuti ridamisi plaadi-esitlusi (Eva Mitreikina, Kago ja Luarvik Luarvik), ent kahel korrusel ja kolmel laval toimunud suurepärase õhustikuga põhiürituse naelaks kujunesid kaks välisartisti. Esiteks Ukraina päritolu pianist Lubomõr Melnik, kes esitas kolm nn jätkuvtehnikas kompositsiooni. Pedaaliga kokkusulandatud arpedžod ning heakõlaline, pikaldaselt teisenev arhetüüpne harmoonia meenutas Philip Glassi minimalismi ja mõjus aktiivsust võimaldava vaikusena – ruumina, milles saab viibida, mis aga ei suru ennast peale. Publik istus põrandal patjadel, lastes end kanda lainetena kulgevatel hoovustel, ning mingil hetkel avastasin minagi, et hingamistsükkel on muusikaga sünkrooni läinud.
Ülevad hi-fi helid
Teiseks esitas sakslane Robert Henke alias Monolake sealsamas valges saalis õhtu lõpetuseks eriskummalise “Layering Buddha”. Aasia budistlikes pü-hakodades pruugitakse nimelt lo-fi elektroonilisi vidinaid, mis kordavad plastihäälega mantraid, ning sellest inspireerituna on elektroonilise muusika ansambel FM3 hakanud tootma aparaati Buddha Machine, mis mängib maha üheksa erinevat ambient’likku loop’i. Kõla iseloom sõltub ka konkreetse aparaadi konditsioonist. Neid umbes kuuebitiseid helisid sämplides ja reaalajas Ableton Live’iga töödeldes suutis (mh Ableton Live’i kaasautor) Henke esile võluda meeldesööbiva heliuniversumi, mis laius kõrvulukustavast abstraktsest mürinast ritsikate siristamise ja veevulinaga sarnanevate mimeetiliste mustriteni. Ülevas hi-fi helide stiihias leidis pentsik aparaat enda algsele ideele viimaks väärilise tõlgenduse. |