Aleksander T. Yostafa: Neoonvigvam ja puruvana.

Eesti Ekspress, 12.10.2005

Niobe (Saksamaa) Võlu Music festivalil “Hea Uus Heli”, 6. oktoobril, teatris NO99. Kaasa tegi Muschraum.

Nokkmütsiga Niobe paneb plaadimängija keerlema, maitseb märjukest ja võtab laulujoru ülesse. Oot, stopp! Nokkmütsiga Niobe paneb plaadimängija keerlema, Las Vegase neoon-video-loop’id juba jooksevad, ja hakkab kaunishäälselt laulma. Uuesti! Yvonne Cornelius aka Niobe paneb iseenda instrumentaali käima, laenab raadioeetrisse kinni jäänud jazz’ikummituselt topelttämbri ja polsterdab selle punase sametiga. Varastab kuulsate diivade sigaretipitsid, kasutades neid vilepillidena. Ja siis? Niobe võtab endale nime antiikmütoloogiast teadmisega, et see tähistab igavest leina, müüdis tapsid jumalad tema 14 last. Järeldus? Niobe leinab arhailist heli, seda taasluues ja integreerides liigub ta minevikus, kuhu me pole veel jõudnud.

Aga kui ma ei käinud kontserdil ja plaati pole? Kujutle end kõige cool’ima atmosfääriga filmi (jätame romantilised komöödiad välja) ja kõige askeetlikuma atmosfääriga filmi (märulid jäävad välja), Niobe oleks selle filmi katkematult viiruslik võlumuusika. Yvonne on telesarja “Twin Peaks” üheks oma lemmikuks nimetanud ja on lasknud oma töödesse lynchlikkust kanduda. Tsitaadid? Kindlasti võib näida ilmne, et tasub vaid mõned vanad puidust raadiokolakad laka peale tarida ja küllap siis leiab kaotsiläinud signaale, sämplid kui taevast saadetud. Niobe ometigi eelistab kasutada isiklikke instrumente (klaver, kitarr jt), enda algatatud autentseid helisid. “Kalamehe raadiovastuvõtja kell viis hommikul uduse jõe ääres” laadis kujutluspildid on juba mu enese ülepoetiseerimise süü.

Kontserdi esimeses osas esitletud Muschraumi debüütplaadist “Naterijeka” tuleb loodetavasti tulevastes väljaannetes juttu.