KO: Geisha shokolaad, electric dragon 80000V ja kk.null

Sewercide Lo-Fi, 10.10.2005

HUH? NATURAL HIGH!

[Just sai selgeks, et laul "Väikeste linnade mehed on lollakad" ei pärine Vaiko Epliku sulest, nagu ma oma artiklis ekslikult väitsin. Sõnade ja muusika autor on Aapo Ilves. Tänan tähelepanu eest, Aivo. - KO]

Neljapäeva õhtul (6.10.2005) oli endise vanalinnastuudio ja praeguse no99 teatri ruumides kontsert sarjast HEA UUS HELI. jõudsin väikse hilinemisega, soojendusesineja (kui sellist sõna kõlbab kasutada kammerkontserdi kohta teatrisaalis) MUSCHRAUM oli juba täies hoos. Kitarr, süntesaator ja tantsija lõid täpselt sellise kõhedusttekitava meeleolu nagu stanley kubricku "eyes wide shut" filmis, kus hiljem saientoloogina tuntud meespeategelane imbus sisse salapärasele peole, kus tal lõpuni tundmatuks jääda ei õnnestunud. maskid olid ees ja esinemine sujus väga väljapeetult, ehkki midagi oleks ikka veel oodanud - lavale oleks võinud tormata verine diamanda galas.

tegelikult lõppes muschraum ära ja järgmise esinejana astus lavale pikkade tikk-kontsade ja nokamütsiga NIOBE. Kontrast oli täielik, väljanägemise järgi sobinuks see dj küll igasse kluppi, aga üksi teatrilaval mõjus tema nägemine pisut haledalt. aga kui ta laulma hakkas, siis ma sulasin. see oli segu jazzist, brasiilia tänavamuusikast, NATURAL HIGH fiilingust ja unevõpatustest. Sisse ujusid, või triivisid mööda moloko, björk, gothan project, stiina nordenstam, laurie anderson. ma vajusin magusasse poolunne ja kui ärkasin, siis olid silmad nagu alustassid ja vaatepiir terav 180 kraadi. (sarnane asi juhtus mul ühel talvel pöffil, kui ma Mika Kaurismäe musadoki "Brasiilia helid" seansi ajal tukkuma jäin. pärast teised rääkisid, et oli ikka jama film, aga mina sain une piiri pealt igatahes vägeva filmielamuse).

kuna see juhuslik huh-i külastus ületas kõik mu lootused, seadsin järgmise päeva õhtul sammud krahli, kus arvasin et esineb keegi "kaka null", nagu tõnu karjatse õhinal kinnitas. nimi oli muidugi imelik, aga kuna tegemist pidi olema kurja jaapanlasega, siis tulid mulle kohe meelde ACID MOTHERS TEMPLE ja DAMO SUZUKI tallinna lived (esimese magasin maha, teist nägin oma silmaga). head asjad juhtuvad, kui sa neid kõige vähem ootad

KK.NULL

kk.null on üks mees, selline "tüüpiline" jaapani võll nagu mingist SOGO ISHII filmist. kogu esinemise aja kummardas ta keskendunult laua kohale, mis oli kaetud jaapani illegaalse elektroonikatööstuse uuemate saavutustega (peale peaaegu tavaliste plaadimasinate oli tal seal mingi arvutihiirt meenutav aparaat, millega ta algul mööda lauda sõudis aga hiljem, pinge kasvades tõstis endale suu juurde ja karjus sellesse nagu mikrofoni). kulminatsiooni hetkel kattis pool saali endal instinktiivselt kõrvad kinni, nagu enne lennukist allasadava pommi plahvatust. vot see on müra. kõva!

tõele au andes tuleb öelda, et kõrgepinge ei väljunud kordagi jaapanlase kontrolli alt. intensiivne lõpplahendus saabus kiire maanduse ja ipponiga. mees tõusis masinate tagant, tegi "rei" ja läks minema.

elektriarve oli muidugi mee-le-tu

HIGH-TENTION LINE!

mõni minut hiljem, kanuti gildi eesruumis seisis jaapani tüdruk ja müüs plaate. neid oli seal terve rida, kk.null pluss teisi asju sama leibeli alt, nii et silme ees läks kirjuks. küsisin tüdrukult, milline talle neist endale meeldib. oleksin tahtnud talle ulatada paki geisha shokolaadi, aga seda mul ei olnud ja sularaha jätkus ka ainult ühe plaadi jaoks: "PRIME RADIANT" müdiseb ja viliseb praegu klappides, kui ma neid ridu kirjutan. see muusika kõlab äärmiselt ohtlikult nagu äikesevihm kõrgepingeliini all, kusjuures ma arvan et see mõjutab mu aju praegu ja selles mõttes ei kirjutagi neid ridu mina vaid kk null. kes on näinud jaapani filme "SERIAL EXPERIMENTS LAIN" ja "ELECTRIC DRAGON 80000V", see saab aru millest ma räägin, ülejäänud võivad arvata, et ma olen lolliks läinud. mõnes mõttes on neil muidugi õigus. aga hea küll, selle eest aitäh aivar tõnsole. huh, olen hämmastunud



viimati tutvusin tõnso lemmikmuusikaga vist 96. aastal, see oli linnamüüri äärses keldris viru väravate lähedal, kus ta mängis mingil peol tantsuks. siis olid hausi ajad ja haussi ma olen lapsest peale vihanud. tõnso suutis siiski muljet avaldada - keset setti, kui rütmimuusika hakkas mulle tõsiselt ajudele käima, kostis ootamatult kolm kummaliselt rahustavat elektriorelipiiksu - piip, piip, piip.. ja siis "the x is subsitute crucifix of christ.. ja hakkas peale: "live at the witch trialss!!" The Fall, 79. aasta peel sessioni plaadi pealt. neid müüdi 94. aastal tartus riia mäe kangapoes 1 krooniga. ma võin nüüd midagi segi ajada, aga minu meelest oli zahiri tambet ka seal peol ja tal olid mustad lokkis juuksed.