Mart Niineste: Kolmanda planeedi saladus (Valitud helid 2006)Eesti Ekspress, 12.10.2006
HUH 2006,
ex-Girli (Jaapan) kontsert 8. oktoobril, Juuksuris. Kaasa tegi Galaktlan Grupp.
Kui enne pühapäevast ex-Girli kontserti Juuksuris oli Eestis veel inimesi, kel kodus mõni trio originaalplaat, siis palju õnne! Mina ostsin enda oma veebruaris pärast pikemat sihtotstarbelist poodlemist 18 euro eest ühest Lääne-Euroopa suurlinna plaadipoest.
Ühesõnaga - mul oli ettekujutus, enam-vähem, mida võib ex-Girli esinemisest oodata. Avangardrokenrolli. Ma teadsin neist midagi. Aga mitte piisavalt. Kauged ja kättesaamatud. Ja ühtäkki olid nad siinsamas minu ees.
Bänd ise - kolm kostümeeritud tsikki - lõi tummaks. Ja siis võttis karjuma. Kõiki saalisviibinuid. Üks raadiohääl karjus isegi jaapani keeles. Ning elektroonilisele introle järgnenud esimesed kitarririfid panid - vähemalt mind - võpatama. Täpselt nagu plaadi pealt, kuid kordades rajumalt. Punk? Punk. Punk! ex-Girl on ennekõike punkbänd. Rohmakas, tahumatu ning omajagu teatraalne. Zoreki kitarrikäigud paneks isegi Black Flagi veterani Greg Ginni kukalt sügama. Mööda alateadvuse heliredeleid rännanud noodid viisid otseteed piiri peale, kus korraga - hops! - teemavahetus. Operetikatkend, ska-muusikal, mis iganes. Ja siis tagasi, nagu poleks midagi vahepeal juhtunud. Super.
Ja meie, laulurahvas, vaatasime kolme naise rokki, suud ammuli, kakofooniliselt juubeldades, vaimustusest jalgu trampides. Meil oli Ave Luna, meil oli Marie Curie, meil oli Zriamuli, meil on Zhuut. Kuid ex-Girli peame ikkagi Jaapanist kohale tooma. Midagi jääb eestlastel väga vajaka. On see kandva müüdi (ex-Girli puhul Kero-Kero planeet) puudumine või mis?
Kas ex-Girli esinemine täitis ootused ja vastas ettekujutusele? Jah ja enamgi veel.
|