Immo Mihkelson: Uued helid põranda alt

Postimees, 09.10.2003

HUH on muusikafestival, mis 9.-11. oktoobrini pulbitseb Tallinna saalides ja saalikestes. Toimub esimest korda, pürib järjepidevaks, tahab pakkuda kirjusust ja uudsust. Kolm päeva täis üllatusi ja uudsuse erutust neile, kes peavad lugu fantaasiaküllasest vaimsest muusikast.


Uus muusikafestival, mis juba oma nimes teatab, et tegemist on millegi heaga, peaks loogiliselt võttes tekitama reklaamivate ülivõrretega hellaks tambitud muusikasõprades umbusku. Liiga palju on viimasel ajal olnud siinsetel lavadel mitte just hiilgavaid «maailma parimaid», inimesi on kuulama meelitades veidi tüssatud.

«Hea uus heli» näib olevat ennast «heast» küljest kuulutades teistsugune kas või selle poolest, et tegemist on suurest melust kõrvale jäävate muusikaradadega. Ehkki ka nemad räägivad ennast tutvustades maailmsetes terminites, on see teistmoodi maailm kui see, milles kuningaks pürib Michael Jackson.

Huvitav huvitab rohkem

HUH! kõlab tähelepanu köitva hüüatusena. Festivali korraldaja Aivar Tõnso on kõrvuti Raul Saaremetsaga olnud hulk aastaid uute noortemuusikatrendide maaletooja ja propageerija Eestis. Aga kui Saaremets on tasapisi vibreerunud tantsulisematele lainetele, on tagasihoidliku loomuga Tõnso üllatava visadusega ajanud underground’is kujutlusvõimet sihtiva muusika asja.

Üritustesarjad nagu «Müsteerium», «Vision», «1öö%», «Reaalsessioonid» ja «Electric Café» on seotud temaga. Nüüd festivaliks saanud idee kõneleb Tõnso sõnadega püüdlusest tõlkida tänast keskkonda helideks, kajastada globaliseeruvat ja infoküllast maailma, tutvustada muusikastiilide kirjut spektrit.

Aivar Tõnso sõnul teeb ta festivali seepärast, et pisemaid üritusi korraldades on temas küpsenud ajapikku kindel veendumus, et huvi eklektilise ja huvitava muusika vastu on Eestis järjest kasvanud ja niisugustele kontsertidele jagub piisavalt publikut.

Samuti on tema sõnul oluliselt kasvanud siinsete noorte muusikute hulk, kes innukalt teevad niisugust muusikat, mida HUH soovib tutvustada. Tõnso ei salga propagandistlikku aspekti. Talle meeldiks, kui järjest rohkem inimesi saaks osa sellest heliilmast, mis teda ennast erutab.

Aga ta ei mõtle sealjuures masse. Korraldaja sõnul on HUH korda läinud, kui kogub kolme päevaga publikut 1000 kuni 1500 inimest. Rohkem ta ei tahaks, sest siis võib kaotsi minna lähedase suhtluse tunne muusikute ja publiku vahel.

Ülikasina eelarvega HUH hakkab Tõnso sõnul toimuma kaks korda aastas. Muu hulgas kumab tema jutus ka mõte, et festival aitaks huvitavat eesti muusikat piiri taha viia, tungida selle valla rahvusvahelistesse struktuuridesse.

Huvitavat eklektikat

Lisaks kohalikele helikonstruktoritele tuleb esinejaid Venemaalt, Egiptusest ja Iirimaalt, musitseerib muusikuid USAst, Soomest, Saksamaalt ja Kreekast.

Neljapäevane «Võlu music» Mustpeade maja keldrisaalis tutvustab eksootiliste kultuuride muusikat. Reedel toimub Von Krahli teatris klubilise iseloomuga «1öö%» ehk sajaprotsendiline öö, kus kõlab põhiliselt electro- ja techno-muusika. Samal ajal toimub Krahlis ka Ringo Ringvee ja Tarrvi Laamanni reggae-sarja Bashment järjekordne üritus, kus teiste seas esinevad Pastacas, Galaktlan, Kalm ja Janek Murd.

Laupäeva õhtul mängib Niguliste kirikus kitarriekstsentrik Rainer Jancis. Teda saadab rahvusvaheliselt kirev koosseis.

Veidi hiljem vallutavad Valge Laigu Klubi laial tänaval eksperimentaatorid. Esinevad vene elektroonik Aleksei Borissov, soome avangardist KeuhkoT ning hulk muusikuid ja videoartiste Eestist. Eriti soovitab Aivar Tõnso sel õhtul kuulata Mihkel Kleisi viie süntesaatorimängijaga projekti esinemist.