Aleksander T. Yostafa: Rütmikunni meistriklass (Valitud helid 2006)Eesti Ekspress, 12.10.2006
HUH 2006,Burnt Friedman & Jaki Liebezeit feat. Hayden Chisholm (Saksamaa)6. oktoobril Kumu Auditooriumis. Kaasa tegi Dynamite Vikings.
Kumus üles astunud trio puhul tahaks ikkagi eelkõige rääkida endisest Cani trummarist Jaki Liebezeitist. Põhjus on ju lihtne, rütm on põhiline ja küllap vähesed oskavad rütmiga sama teha, mida 40 aastat trummide ja trummimasinatega eksperimenteerinud Jaki.
Juba reedehommikusel EMTAs toimunud seminaril rääkis Jaki, kuidas lood trummidega on. Ta on loobunud pedaalidest ja piiranud end ka loobumisega tavalisest trummikomplektist. Tema mängul pole enam n-ö algust ja lõppu, see on tsükkel/ring, mitte 4/4, ei ole enam mingit one, two, three'd. Teda ei huvita kindel stiil või ala, kogu maailma rütmid on mängu aluseks, aafrika-india-vene - ükskõik. Juba mainitud drum set'i piiramine on aluseks uuele lähenemisele, avastustele, proovidele, rütmide teistmoodi korraldusele. Normaalne jutt mehelt, kes võiks Kölnis pensil olles Cani aastaid meenutada.
Kuigi Jaki võib trumme mängida nagu masin ja ta on loobunud n-ö esimesest löögist, on tema koostöös Burnt Friedmaniga just masin ehk Burnti eelnevalt arvutisse kokkupandud rütmijadad need, mis talle selle esimese löögi ette annavad. Kumus oli algatajaks mõneti ka Hayden Chisholm, saksofonil ja klarnetil. Burnt näiteks alustas basside ja Korg süntesaatoriga, Hayden lisandus ja juba üleskeeravas tempos hakkas Jaki meloodiate sisse omi rütmilabürinte kuduma. Tõsi, nendes momentides võib ära tunda tema Cani aegset flow'd ja pidevalt muutuvat nihkumist õrnast tribal trummist kuskile avantfunki katkenditesse. Kui soovite, siis see on kontrollitud vaba liikumine, mitte segi ajades vaba improvisatsiooniga, selgelt artikuleeritud rütmid. Mis Kumu kontserdi puhul tähendas siiski tähelepanu ā la "ahah, nii, selline ja selline killukene" asemel pigem maagilisse heliilma jõudmist, nagu seisundimuusika. Eks klarnet ja saksofon olid ses plaanis suureks abiks.
Tuleb ka selgitada, et tegemist polnud luitunud eksperimentaalmuusikaga, hetketi oli täiesti korralik groove mängus, Burnt tooreid kilde sisse hakkimas, Korgi sisse ja välja sulatamas, Jaki rütmiloopi hoidmas. Burnt ütles seminaril, et nende eesmärgiks on ühtsena kooshoidev muusika, mitte eraldi asjad paralleelselt kõlamas ja kuulates/kuuldes oli tõesti raske triot kolmeks jaotada. Rütm võis tulla nii masinast kui Jaki käe alt, nad olid teineteise sisse sujuvalt integreeritud.
Mulle öeldi just, et tegelikult Jaki ongi original funky drummer, ja tema jalgade hüplemise järgi võib küll öelda, et need tundsid vähemalt basstrummi pedaalist puudust.
|