Mart Niineste: Opium Flirti jaoks on plaat punkt peatükile

Eesti Päevaleht, 11.10.07

Tartu duo Opium Flirt on ennekõike bänd, kelle jaoks pole olemas kindlaid piire.

Tuumik on Ervin ja Erki. Vahenditeks on trummid, kitarr, klahvpillid, puhkpillid ning efektiplokkide jada. Selle ümber tiirleb korraga rohkem või vähem sõpru-muusikuid-instrumente. Ühisnimetaja: Opium Flirt. Îanr: postrokk.

“Me elame uuel sajandil,” ütleb laulja-kitarrist-klahvpillimängija Ervin, võttes sel moel kokku bändi olemuse. Eesmärk on liikuda, otsida, proovida, katsetada, püstitada eemärke, hüpata üle järjest kõrgemate lattide. Ning teha seda vabana mineviku koormast. Parim koht, kuhu oma minevik hoiule panna, on helikandja.

Nii võtabki värske, valdavalt kontsertsalvestusi koondav kauamängiv “Tehislend” kokku bändi esimese loomeperioodi. “Need lood elavad oma elu edasi, meie elame ilma nendeta uut elu,” kinnitab Ervin. Iseenda tribuutbändiks taandumine on viimane asi, mida Opium Flirt taotleb. Kahe aasta eest hoo sisse saanud duo ei kavatse publikule siinkohal vastu tulla. Julgust muutuda peab olema, kõlab Ervini seisukoht. Kas nagu Inglismaa punklegend The Clash, mille 1977. aasta debüütkarjet ja 1982. aasta luigelaulu ühendavad ainult muusikud ja bändi nimi? Ervin ütleb: “Punk pole see, kui sa kannad punkari riideid või teed teatud žanri muusikat. See on uute asjade tegemine nii, et sul on ükskõik, mis toimub. Sa teed enda jaoks!”

Aga mis peab ilmtingimata alati hea olema, on heli. See annab publikule bändist õige meki. On korraldajaid, kes selle pärast Opium Flirti kiruvad. Helimehed hoiavad nende raider’it (nõudmiste nimekirja) nähes peast kinni.

“Me püüame tahtlikult muuta Eesti muusikasõbra kontserdikogemust. Selleks, et nad saaks kontserdilt meeldejäävaid elamusi, umbes nagu teatrietendusest või heast filmist. Mis puudutab korraldajaid, siis neil on aeg muuta oma standardeid,” jääb Ervin resoluutseks.

Opium Flirt ei loksu paika. Pigem proovitakse omavahelist tunnetust lihvida kui lugusid õppida. Ka salvestamise ajal on tunnetuse tabamine oluline.

Salvestab ise

Ervin meenutab värskel plaadil lugudega “CK” ja “Tehislend” esindatud Vibratsiooni Sessiooni, kus ennelõunal salvestatu läks aia taha, kuid pärast lõunasööki mängiti lood esimese korraga linti. Või siis “Saint European King Days”, mis lindistati kell kolm öösel, väsimuse haripunktis.

Salvestab – kusjuures – Opium Flirt enamasti ise. Algul sellepärast, et keegi teine polnud huvitatud. Nüüd sellepärast, et keegi teine ei suuda kõiki meeste ideid, taotlusi ja lähenemisi tabada. Kontserdil piisab pilgust või varem kokku lepitud trummisoolost, et muusika teise pöörde võtaks. Põnev, mis siis, et tavapärase neljakümne viie minuti sisse on seda raske mahutada.

Kes Opium Flirtist varem midagi kuulnud pole, küsib praegu kindlasti: mis haip see jutt nüüd olgu? Ei ole haip. Lihtsalt kõik bändid ei panusta esijärjekorras turundusele. Ervin: “Ma pole meie muusikat pidanud raskesti ligipääsetavaks. Ma arvan, et me teeme normaalset muusikat.”

Ta tunnistab, et tal ei ole ettekujutust, kas ja miks nende bändi kuulatakse. Ervin leiab, et lahterdamine underground vs mainstream on Eesti oludes mõttetu: “Mõnele meeldib salapära. Aga Eesti kontekstis see ei tööta.” Kuid salapära on äge, see aitab Opium Flirti teistest eristada. Seda enam, et ei Ervinil ega Erkil pole kombeks öösel pärast esinemist kontserdipaika tähtsa näoga tolgendama jääda.

Kes ei malda Opium Flirti albumit või esitluskontserte ära oodata või siis tahab end kontsertideks lihtsalt õigele lainele viia, võib külastada bändi kodulehte MySpace’i keskkonnas. Selleks piisab, kui lüüa veebilehitsejasse sisse www.myspace. com/opiumflirt ja panna pähe kõrvaklapid.

Opium Flirt

Määratlus: postrokk

•• Ervin Trofimov – kitarr, klahvpillid

•• Erki Hõbe – trummid, flööt

•• Bändi uus album “Tehislend” ilmub 12. oktoobril.

•• Esitluskontserdid toimuvad 12. oktoobril Eesti kunstiakadeemias ning 13. oktoobril Tartu Ateena keskuses.