Nataly Koppel: Soome artist Jimi Tenor: "Ma pole hitisepp. Muusikal peab olema mõte, sügavus."

Slõleht, 24.05.07

Jimi Tenor on üks vähestest Soome muusikutest, kes pole rokkstaar, kuid keda tuntakse ja armastatakse ka väljaspool tema kodumaa piire. Tema ekstravagantne ja eksperimentaalne muusika ei jäta inimesi külmaks. Jimi Tenor meenutab Andy Warholi, kes teeb kõike ise ning katsetab erinevaid kunste. Ta on muusik, laulja, helilooja, töötanud fotograafina, teinud filme ja loonud rõivaid.
Eesti publiku ette astub Jimi Tenor reedel üritusel "Kumu ÖÖ".

Olete pikki aastaid muusikamaailmas tegutsenud. On olnud tõuse ja mõõne ning erinevate stiilidega katsetamisi alates radikaalsest noise'ist ning lõpetades sümfooniaorkestriga mängimisega. Mis on raskem, kas noore ja tundmatu artistina läbi lüüa ning tippu jõuda või seal pikki aastaid püsida?

Kui tegime noise'i, siis olid ikka väga rasked ajad. Me polnud rahva seas populaarsed ning ei teeninud selle pealt üldse raha. Tuli tööle minna ning muusika mõneks ajaks kõrvale jätta. Kolisin New Yorki, kus teenisin leiba fotograafina Empire State Buildingi külastajaid pildistades. USAs hakkasin jälle muusika kallal nokitsema ning tulemused ei lasknud end kaua oodata.
Mis on raskem, kas aastatetagune katsetamine või muusikategemine tänapäeval... Arvan, et igal ajal on raske. Iga uue plaadi väljaandmine on kui uus läbilöök (naerab). Uut materjali tuleb üldsusele tutvustada ning seda pushida.

Mille poolest on teie uus, aprillis ilmunud album "Joystone" teistest erinev? Miks peaks seda kuulama?

See erineb teistest albumitest üsna kõvasti. Üle pika aja tegin muusikat koos bändiga ning tulemus on väga hea. Kabu Kabuga on tore mängida.

Rääkige lähemalt, mis bänd see Kabu Kabu on?

See on Berliinis tegutsev bänd, mis viljeleb afrobeat'i. Otsisin muusikuid, ühe afrobeat'i stiilis loo jaoks ning üks Berliini tuttav raadiost soovitas mulle neid. Bändi koosseis on suur, kuid mina ei vaja rohkem kui nelja muusikut. Ja muidugi tulevad nad minuga kaasa Tallinna esinema.

Kas mängite ka tulevikus koos?

Ja-ja, töötame juba uue albumi kallal.

Kui kaua töötasite "Joystone'i" kallal?

Uuh, see võttis ikka kaua aega, mitu aastat lausa. See oli pikk protsess. Albumi salvestamisel ja loomisel tekib ikka erinevaid tõrkeid, mistõttu ilmumiskuupäev lükkub aina edasi. Ah, muusikamaailmas käivad asjad ikka sedamoodi.

Kas mõni lugu on südamelähedasem kui teised?

Ei teagi, kõik lood on lemmikud... Või siiski, "Sunrise" on võib-olla tõesti see lemmik.

Ütlesite ühes intervjuus, et inimesed kuulavad teie muusikat tihti seksimise ajal ja ka hittlugu "Take me baby" räägib teie arvates seksist. See seksikas lugu tegi teid üsna tuntuks. Kas "Joystone'ilt" võib midagi taolist kuulda ehk kas olete soovinud teha paar hitti, mis suurendaks plaadi läbimüüki?

Oo, ei. Ma ei mõtle kunagi muusikat tehes hittidele. Ka "Take me baby't" luues ei mõelnud ma selle müügiedule. Ma ei ole teadlik hitisepp. Muusikal peab olema mõte, sügavus. Arvan, et sellelt albumilt ei tulegi hitte. "Joystone'il" kõlab ikkagi teistsugune muusika, läbimüügist sõltumatu looming.

Olete foto- ja filmihuviline ning ka sel alal kätt proovinud. Töötasite fotograafina New Yorgis, filmisite põnevus- ja õudusfilme. Mis sellest hobist saanud on, kas leiate muusika ja pere kõrvalt visuaalse kunsti jaoks aega?

Teen vahel pilte näiteks albumikujunduse ja reklaami tarvis. Loole "Sunrise" filmisin ise video. Kuid ega ma nende asjadega tõsiselt tegele, sest soovin keskenduda siiski ainult muusikale. Filmide tegemine võtab ikka võhma välja ja neelab palju aega.

Ei ole mingi saladus, et teile meeldib 70ndate filmimuusika, kuid mida arvate tänapäeva muusikast? Kuus aastat tagasi mainisite, et kaasaegsed soundtrack'id ei kõlba mitte kuhugi.

Ega praegugi pole miskit selles vallas muutunud, sest filmimuusika tõukejõud on ainult trend. Õiget muusikat küll filmides pole. Produtsendid promovad filmides popmuusikat, mis neile kindla peale kasu tooks. See on kurb... Ma ei tea, ehk tehakse Hiinas head filmimuusikat, filme on ju seal kuhjaga (naerab).

Mida arvate Angelo Badalamenti muusikast nt filmile "Twin Peaks"? Mulle meeldis väga tema soundtrack filmile "Secretary".

See on okei. Vähemalt on see muusika just filmide jaoks tehtud. See on tegelikult tõesti meeldiv ja mahe muusika.

Missugune olukord on Soome muusikamaastikul? Olete öelnud, et teile ei meeldi see rokijura, mida Soomes teevad sellised menukad bändid nagu Rasmus ja Him.

Ilmselt on see praegugi populaarne, ma tõesti ei kuula sellist musa. See on tehtud vaid raha teenimiseks ja kui sa saad palju pappi, siis oled teiste inimeste silmis kõva tegija. Soomes tehakse muidugi ka teistsugust muusikat, kuid see ei ole nii tuntud.

Nii et noortel elektroonika viljelejatel on raske läbi lüüa?

Ma ei ütleks, et raskem kui kuskil mujal maailmas. Ja elektroonilise muusika austajaid jagub nii Soomes kui ka mujal maailmas. Soomest on tuntud näiteks Juri Hulkkonen. Arvan, et Soome popmuusikutel on võib-olla raskemgi end maksma panna kui elektroonika loojatel. Soome artistidele võib takistuseks olla näiteks keelebärjäär.

Räägike palun, kuidas Steve Beckett (plaadifirma Warp Recordsi esindaja, kes sõlmis Tenoriga lepingu, mis oli talle väga heaks hüppelauaks - N. K.) teid märkas? Selle kohta on mitu erinevat legendi.
Ühe jutustuse järgi nägi ta teid laval, kui laulsite lüürilist ballaadi ning olite enda peenise külge lihatüki riputanud ja püüdsite sellest šnitslit teha.
Teine versioon on juba maisem. Beckettit vapustas teie esinemisviis. Laulsite, mängisite ja sõite samal ajal hamburgerit. Olite tõsistest techno-DJdest väga erinev. Mis siis tegelikult juhtus?

Asi oli nii, et minu klahvpillil oli tõesti suur lihatükk, mis ei seganud mind mängimast, vaid lisas mänguhoogu juurde ning see vaatepilt ja esitlusviis Beckettit rabaski (naerab).

Kas näeme midagi taolist ka Kumus?

Eiii! Lihašõupäevad on möödas. Seda poleks enam naljakas teha. Püüan alati laval midagi ebatavalist teha, kuid lihanali ei töötaks ju enam.

Mis on saanud teie rõivafirmast Tenowear?

Ega see nüüd mingi firma päriselt polnud. Fantaasialend oli omal ajal piiritu ning proovisin kätt ka rõivadisainis, kuid tegin riideid rohkem enda otstarbeks kui müügiks. Pikkamööda huvi kadus, moevärk võtab palju aega.

Kas teete endiselt oma lavakostüümid ise?

Jah, vahel küll. Kui aga olen Türgis või Egiptuses reisil käinud, siis saab tegelikult sealt väga häid lavakostüüme ning ise ei pea vaeva nähema.

Mida te ka ei looks ja mis stiilidega ei katsetaks, alati leiab sealt džässinoote. Aastaid tagasi võis teie muusikat technojazziks pidada. Viimasel ajal on tehno asemele tulnud soojem ja meloodilisem afrobeat. Kas tehno on teie jaoks ammendunud?

Jah, arvan tõesti, et selle muusika parimad ajad on möödas. See pole oma 15 aastat edasi arenenud, pigem on toimunud degradatsioon. See on ikka jube igavaks läinud. Soovin liikuda nii-öelda naturaalsema muusika poole.
Arvutiajastu saabudes on paljud arvama hakanud, et oskavad oma läpakaga vabalt elektroonilist muusikat teha. Oo jee, las ma teen loo, las ma esinen laval, nõnda tavatsevad nad mõelda. Nad mängivad näiteks mõne galerii avamispeol, tassivad oma sülearvuti lavale, avavad selle ning põrnitsevad seda tähtsal moel. See on naeruväärne. See pole mingi šõu. Nii võid sa enda kodus esineda.

Kas uuemad stiilid nagu electroclash ei paku teile samuti huvi? Näiteks prantsuse artist Miss Kittin?

Ütleme nii, et tehno-artistidest on ta etem küll. Ta tuleb lavale, paneb muusika käima, kuid suhtleb publikuga, tantsib, hüppab - pakub vähemalt mingit šõud. Mulle meeldib veel selline tüdrukutepunt nagu Chicks on Speed ehkki nad ei teegi midagi peale selle, et hüppavad.

Kas sooviksite veel orkestriga koostööd teha?

Jah, kindlasti. Isegi plaanin praegu üht koma teist. Orkestriga mängimine pole kindlasti midagi sellist, mida sooviks pidevalt teha, kuid vahel on see väga tore.

Missugust šõud te eesti fännidele sel reedel Kumus pakute? Millega meid üllatate?

Üllatused jätan seni enda teada, kuid nii palju ütlen, et šokeerivat lihašõud ei tule, nagu olete ka ise juba aru saanud. Muusika, mida viimasel ajal mängin, ei käi agressiivse lavakäitumisega kokku, see on pehme ja sõbralik ning ka publikuga suhtlemine tuleb samasugune.